KINNITATUD
Jõgeva maavanema 9. septembri 2010
korraldusega nr 413
(Muudetud Jõgeva maavanema 24. aprilli
2014 korraldusega nr 1-1/2014/176)
Sihtasutuse Jõgeva Haigla
PÕHIKIRI
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
1. Sihtasutus Jõgeva Haigla (edaspidi sihtasutus) on riigi poolt määramata ajaks asutatud
eraõiguslik juriidiline isik, millel ei ole liikmeid ning mis on loodud sihtasutuse põhikirjaliste
eesmärkide saavutamiseks vara valitsemiseks ja kasutamiseks. Sihtasutus on Jõgeva
Maavalitsuse hallatava tervishoiuasutuse Jõgeva Haigla õigusjärglane.
2. Sihtasutuse nimi on Sihtasutus Jõgeva Haigla. Sihtasutuse nimi inglise keeles on Foundation
Jõgeva Hospital.
3. Riigi sihtasutuse asutajaõigusi teostab regionaalministri 19. märtsi 2010 käskkirjaga nr 41
„Maavalitsustele volituste andmine riigi esindamiseks sihtasutustes asutajaõiguste teostamisel“
antud volituse alusel Jõgeva maavanem. Sihtasutus juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi
seadusandlusest ja teistest õigusaktidest ning käesolevast põhikirjast.
4. Sihtasutusel on oma nimega pitsat ja sümboolika, tal on õigus avada ja sulgeda pangaarveid
5. Sihtasutusel ei ole soodustatud isikuid.
6. Sihtasutuse majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
7. Sihtasutuse asukoht on Piiri tn 2, Jõgeva linn, Jõgeva maakond, Eesti Vabariik.
8. Käesoleva põhikirjaga reguleerimata küsimuste lahendamisel lähtutakse riigivaraseaduse
(edaspidi RVS) ja sihtasutuste seaduse sätetest.
2. peatükk
TEGEVUSE EESMÄRK JA ÜLESANDED
9. Sihtasutuse eesmärk on osutada oma vara valitsemise ja kasutamise kaudu kõrgekvaliteedilist
tervishoiu-, sotsiaal- ja rehabilitatsiooniteenust seadustes ja lepingutes ettenähtud tingimustel ja
10. Oma eesmärgi saavutamiseks sihtasutus:
10.1 osutab statsionaarse ja ambulatoorse eriarstiabi, hooldusravi, rehabiliteerimise ja kiirabi
teenust;
10.2 osutab oma eesmärgiga kooskõlas olevaid muid tervishoiu- või sotsiaalteenuseid vastavalt
sõlmitud lepingutele;
10.3 tagab teenuste osutamise kõrge kvaliteedi ning vastavuse õigusaktidega esitatavatele
nõuetele;
10.4 osaleb pädeva asutusega sõlmitud lepingu alusel uute ravimite ja meditsiiniseadmete
ekspertiiside ja aprobeerimise menetluses;
10.5 osaleb arstiteaduslikes rakenduslikes uurimisprogrammides;
10.6 teeb koostööd tervishoiu, sotsiaal- ja rehabilitatsiooni alal tegutsevate teiste
institutsioonidega Eestis, tervishoiu- ja sotsiaaltöötajate kutseliitudega ning teiste vabatahtlike
ühendustega ja samas valdkonnas tegutsevate rahvusvaheliste organisatsioonidega;
10.7 tagab teenuste osutamiseks vajalike tervisekaitse-, töötervishoiu- ja tööohutusalaste nõuete
täitmise;
10.8 loob sihtasutuse tegevuseks ja eesmärkide täitmiseks vajaliku materiaal-tehnilise baasi ja
infrastruktuuri ning tagab selle toimimise ja arengu;
10.9 peab raamatupidamise, statistilist ja õigusaktidega kehtestatud muud arvestust;
10.10 on delikaatsete isikuandmete vastutav ja volitatud töötleja;
10.11 täidab muid ülesandeid, mis on talle pandud seadusega või on vajalikud sihtasutuse
eesmärgi saavutamiseks.
3. peatükk
SIHTASUTUSE VARA VALITSEMINE JA KASUTAMINE
11. Sihtasutus on vara omanik. Sihtasutuse vara valdamist, kasutamist ja käsutamist teostab
juhatus õigusaktides ja käesoleva põhikirjaga ettenähtud korras, arvestades asutajaõiguste
teostaja ja nõukogu otsuseid ning käesolevast põhikirjast ja õigusaktidest tulenevaid piiranguid.
12. Sihtasutuse vara moodustub:
12.1 asutajaõiguste teostaja poolt RVS 4. peatüki 3. jaos sätestatud korras Vabariigi Valitsuse
nõusolekul mitterahalise sissemaksena sihtasutusele üleantavast riigivarast ning RVS § 33 lõike
1 punkti 2 alusel sihtasutusele tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandatud riigivarast;
12.2 riigieelarvelistest vahenditest;
12.3 sihtotstarbelistest eraldistest;
12.4 kohaliku omavalitsuse eelarve eraldistest;
12.5 fondidest ja abiprogrammidest saadavatest toetustest;
12.6 annetustest, dotatsioonidest ja muudest kolmandate isikute poolt sihtasutusele üleantud
vahenditest;
12.7 teenuste müügist laekuvatest vahenditest, sealhulgas Eesti Haigekassa, patsientide ja
klientidega sõlmitud lepingute alusel ja ravikindlustusega hõlmamata isikute ravi eest laekuvatest
vahenditest;
12.8 vahenditest, mis laekuvad sihtasutusele või tema struktuurüksustele lepingute täitmisest või
muul viisil nende tegevuse käigus;
12.9 muudest laekumistest.
13. Sihtasutuse vara üleandmise kord:
13.1 rahalised vahendid kantakse sihtasutuse pangaarvele, summad võetakse arvele
raamatupidamisdokumentides, juhatuse liige viseerib raamatupidamisdokumentidel sihtasutusele
ülekandmiseks ettenähtud rahaliste vahendite vastuvõtmise ning teavitab raha ülekandjat
summade laekumisest;
13.2 muu vara üleandmine toimub akti alusel. Üleandmise aktis peab kajastuma üleantava vara
koosseis ja rahaline väärtus, üleandmise aeg ja koht, üleandja ja vastuvõtja rekvisiidid ning
esindajate andmed ja allkirjad. Vara üleandmise akti kinnitab juhatus;
13.3 kinnisvara üleandmise korral lisatakse akti lisaks punktis 13.2 loetletud andmetele ka
andmed vara, päraldiste, seisukorra, kasutamisviisi ja puuduste kohta ning vajadus märke
tegemiseks kinnistusraamatusse.
14. Sihtasutus ei võta vastu õigusaktidega, heade kommetega või sihtasutuse eesmärkidega
vastuolus olevat vara.
15. Sihtasutus võib kasutada oma vara üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.
16. Sihtasutus ei või anda laenu ega seda tagada sihtasutuse asutajale, juhatuse ega nõukogu
liikmele, samuti nendega võrdset majanduslikku huvi omavatele isikutele, kui seaduses ei ole
sätestatud teisiti.
17. Sihtasutus võib võtta laenu ja sõlmida kapitalirendilepinguid üksnes kõigi nõukogu liikmete
ühehäälse otsuse alusel.
18. Sihtasutusele antud vara valitsemise, käsutamise ja kasutamise korra kehtestab sihtasutuse
nõukogu.
19. Sihteraldiste otstarvet ei ole sihtasutusel õigust muuta. Sihtotstarbelisi eraldisi kasutatakse
nende eraldaja või annetaja soovi kohaselt, kui see ei ole vastuolus seaduse, heade kommete või
käesoleva põhikirjaga.
20. Sihtasutuse poolt äriühingus olulise osaluse omandamise või võõrandamise või teise
sihtasutuse asutamises osalemise otsustab asutajaõiguste teostaja Vabariigi Valitsuse volituse
21. Sihtasutus võtab kinnisasja või hoonestusõiguse tasuta omandamise lepingus selle vara
sihtotstarbelise kasutamise ja leppetrahvi maksmise kohustuse RVS §-s 33 sätestatu kohaselt.
4. peatükk
SIHTASUTUSE JUHTIMINE
1. jagu
Nõuded sihtasutuse juhtorganite liikmetele
22. Sihtasutuse juhtorganid on juhatus ja nõukogu.
23. Juhtorganite liikmed peavad vastama järgmistele nõuetele:
23.1 oma ülesannete täitmiseks vajalike teadmiste ja kogemuste omamine, arvestades sihtasutuse
tegevus- ning finantsvaldkonda;
23.2 võimelisus tegutseda temalt oodatava hoolsusega ning tema ametikohale esitatavate nõuete
kohaselt, lähtudes sihtasutuse eesmärkidest ja huvidest ning vajadusest tagada riigi kui asutaja
huvide tõhus kaitse.
24. Juhtorgani liikmeks ei või olla isik:
24.1 kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti;
24.2 kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud tegevusloa
kehtetuks tunnistamise;
24.3 kellel on ärikeeld;
24.4 kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule;
24.5 keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud;
24.6 kellel on sihtasutusega seotud olulised ärihuvid, mis väljenduvad muu hulgas kuulumises
sellise äriühingu juhtorganisse, kes on sihtasutuse oluline kaupade müüja või ostja, teenuste
osutaja või tellija.
25. Põhikirja punktis 24 nimetatud piirangud kehtivad viis aastat pärast pankroti
väljakuulutamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu lõppemist või kahju hüvitamist
ning käesoleva põhikirja punktis 24. 5 sätestatud keeld ei laiene isikutele, kelle karistusandmed
on karistusregistrist kustutatud.
2. jagu
Sihtasutuse juhatus
26. Juhatus juhib ja esindab sihtasutust, järgides sihtasutuse nõukogu seaduslikke korraldusi ning
vastutab sihtasutuse tegevuse eest. Tehinguid, mis väljuvad igapäevase tegevuse raamest, võib
juhatus teha ainult nõukogu nõusolekul. Oma ülesannete täitmiseks võtab sihtasutuse juhatus
vastu otsuseid.
27. Sihtasutusel on ühe- kuni kolmeliikmeline juhatus. Kui juhatusel on üle kahe liikme, valivad
juhatuse liikmed endi hulgast juhatuse esimehe, kes korraldab juhatuse tegevust. Juhatuse liikme
määramine, temaga juhatuse liikme ülesannete täitmiseks, töö tasustamiseks ja tagatiste
kokkuleppimiseks lepingu sõlmimine ning juhatuse liikme tagasikutsumine kuulub sihtasutuse
nõukogu pädevusse.
28. Juhatuse liikme volituste kestus on 5 (viis) aastat. Juhatuse liikme volitused lõpevad volituste
tähtaja möödumisel või nõukogu poolt tema ennetähtaegselt tagasikutsumisel või omal soovil
tagasiastumisel või juhul, kui tema osavõtt juhatuse tööst on objektiivsetel põhjustel (surm või
teadmata kadunuks jäämine) muutunud võimatuks.
29. Nõukogu võib juhatuse liikme sõltumata põhjustest tagasi kutsuda. Temaga sõlmitud
lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule.
30. Juhatuse liikmel on õigus igal ajal omal soovil juhatusest tagasi astuda, kui ta teatab sellest
nõukogule kirjalikult vähemalt 2 (kaks) kuud ette. Uus juhatuse koosseis valitakse reeglina
eelmise juhatuse 5-(viie)aastase volituste perioodi 3 (kolme) viimase kuu jooksul.
31. Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik ning vastama põhikirja punktides 23 ja
24 sihtasutuse juhtorgani liikme kohta kehtestatud nõuetele.
32. Juhatuse liikmeks ei või olla nõukogu liige. Juhatuse liikmeks ei või olla ka isik:
32.1 kelle suhtes kohus on vastavalt karistusseadustiku §-le 49 või 491 kohaldanud juhatuse
liikmena tegutsemise keeldu või ettevõtluskeeldu;
32.2 kellel on keelatud tegutseda sihtasutusega samal tegevusalal;
32.3 kellel on keelatud olla juhatuse liige seaduse või kohtulahendi alusel.
33. Juhatuse liikme ametiaja pikendamist ei või otsustada varem kui 1 (üks) aasta enne ametiaja
möödumist ja pikemaks ajaks kui seaduses või põhikirjas ettenähtud ametiaja ülemmäär.
Registrisse kantud juhatuse liikme ametiaja pikendamise otsus tuleb esitada viivitamata
34. Juhatus peab esitama nõukogule vähemalt kord 4 (nelja) kuu jooksul ülevaate sihtasutuse
majandustegevusest ja majanduslikust seisundist, samuti teatama kohe sihtasutuse majandusliku
seisundi olulisest halvenemisest ja muudest sihtasutuse majandustegevusega seotud olulistest
35. Juhatuse liige võib oma kohustuste täitmise panna kolmandale isikule üksnes nõukogu
nõusolekul.
36. Juhatus peab andma nõukogu liikmetele vajalikku teavet juhtimise kohta ja esitama nende
nõudel vastava aruande.
37. Juhatuse liikmele makstakse tema ülesannetele ja sihtasutuse majanduslikule olukorrale
vastavat tasu. Tasu suuruse ja maksmise korra määrab nõukogu ning see sätestatakse temaga
sõlmitavas juhatuse liikme lepingus. Kui juhatuse liige täidab lisaks sihtasutuse juhatuse liikme
ülesannetele muid sihtasutusele vajalikke ülesandeid, siis nende ülesannete eest võib tasu maksta
üksnes siis, kui see on ette nähtud juhatuse liikme lepingus.
38. Juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust. Täiendava
tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures arvestama peab sihtasutusele seatud eesmärkide
täitmist. Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku ei või ületada juhatuse
liikmele eelmisel majandusaastal makstud neljakordset keskmist kuutasu.
39. Kui sihtasutuse majanduslik olukord halveneb oluliselt ja juhatuse liikmele määratud või
temaga kokku lepitud tasude edasimaksmine või muude hüvede jätkuv võimaldamine oleks
sihtasutuse suhtes äärmiselt ebaõiglane, võib sihtasutuse nõukogu nõuda tasude ja muude hüvede
vähendamist. Nimetatud vähendamine ei puuduta juhatuse liikmega sõlmitud lepingu muid
tingimusi. Juhatuse liikmel on tasude või muude hüvede vähendamise korral õigus temaga
sõlmitud leping ühekuulise etteteatamisega erakorraliselt üles öelda.
40. Juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes tema tagasikutsumisel nõukogu
algatusel enne tema volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist võib maksta juhatuse liikme
tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme kuu tasu ulatuses.
41. Juhatuse liikmel on õigus nõuda ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.
42. Juhatuse liige peab oma kohustusi täitma juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega.
43. Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud sihtasutusele kahju,
vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta
tõendab, et on oma kohustusi täitnud juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega.
44. Põhikirja punktis 43 nimetatud kahju hüvitamist sihtasutusele võib nõuda ka sihtasutuse
võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada sihtasutuse vara arvel. Sihtasutuse pankroti
väljakuulutamise korral võib nõude sihtasutuse nimel esitada üksnes pankrotihaldur.
Võlausaldajal või pankrotihalduril on õigus nimetatud nõue esitada ka juhul, kui sihtasutus on
nõudest juhatuse liikme vastu loobunud, sõlminud temaga kompromissilepingu või nõuet või
selle esitamist kokkuleppel juhatuse liikmega muul viisil piiranud või aegumistähtaega
lühendanud.
45. Juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat.
46. Sihtasutuse juhatus:
46.1 teeb nõukogule ettepanekuid sihtasutuse struktuuri kinnitamiseks ja muutmiseks ning
kinnitab struktuuriüksuste põhimäärused;
46.2 kehtestab nõuded töötajate valikuks;
46.3 esindab sihtasutust kui tööandjat;
46.4 tagab sihtasutuse vahendite kasutamise sihipärasuse kontrolli lähtudes käesolevast
põhikirjast;
46.5 annab hinnangu struktuuriüksuste ja nende juhtide tegevusele;
46.6 koostab iga aasta lõpus sihtasutuse 4 (nelja) aasta arengukava, finantsplaani, iga-aastase
tegevuskava ja aastaeelarve ning esitab need kinnitamiseks nõukogule ja tagab sihtasutuse
eelarve täitmise;
46.7 kehtestab sihtasutuse raamatupidamise sise-eeskirja ja palgakorralduse;
46.8 kehtestab sihtasutuse töökorralduse reeglid ja asjaajamise korra ning kinnitab
struktuuriüksuste juhtide ametijuhendid;
46.9 koostab hädaolukorraks valmisoleku plaani ning tagab selle täitmise;
46.10 koostab juhatuse töökorra, mis sätestab juhatuse koosoleku ettevalmistamise ja otsuste
vastuvõtmise korra ning juhatuse liikmete õigused, kohustused ja vastutuse, ning esitab selle
kinnitamiseks nõukogule;
46.11 koostab majandusaasta alguseks sihtasutuse aastased tegevuseesmärgid ja esitab need
kinnitamiseks nõukogule;
46.12 koostab ja esitab sihtasutuse tegevust kajastavad aruanded õigusaktidega ettenähtud korras
asjakohastele isikutele, vastutab sihtasutuse aruannete õigsuse eest;
46.13 esitab nõukogule kvartalile järgneva kuu jooksul ülevaate sihtasutuse majandustegevusest
ja majanduslikust seisundist; annab nõukogule ja seadusega sätestatud juhtudel teistele isikutele
vajalikku teavet sihtasutuse ja selle juhtimise kohta, esitab vajadusel selleks aruandeid;
46.14 esitab mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile juhatuse liikmete, audiitorite ja
nõukogu liikmete nimekirja;
46.15 koostab audiitoriga sõlmitava lepingu ja audiitori tasustamise korra projekti ja esitab need
kinnitamiseks nõukogule;
46.16 tagab sihtasutuses teenuste osutamise vastavuse tegevusloale, tagab sisekontrollisüsteemi
toimimise ning vastutab töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise eest sihtasutuses;
46.17 taotleb riigilt tagastamatuid vahendeid sihtasutuse tegevuse korraldamiseks, soetusteks,
investeeringuteks ja muude põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks;
46.18 taotleb tagastamisele kuuluvaid vahendeid sihtasutuse tegevuse toetamiseks, soetusteks ja
investeeringuteks nõukogu otsuse alusel;
46.19 moodustab vajadusel komisjone, määrab nende suuruse, koosseisu ja ülesanded;
46.20 otsustab registrisse kantud vallasasjade võõrandamise ja asjaõigustega koormamise ilma
nõukogu eelneva nõusolekuta, kui nende väärtus on väiksem nõukogu poolt juhatusele
kehtestatud piirmäärast;
46.21 teavitab nõukogu viivitamatult kõigist sihtasutuses toimunud erakorralistest sündmustest ja
asjaoludest;
46.22 täidab kõiki muid sihtasutuse tegevusega seotud ülesandeid ja kohustusi, mis ei kuulu
seaduste ja käesoleva põhikirja kohaselt nõukogu pädevusse.
3. jagu
Sihtasutuse nõukogu
47. Nõukogu kavandab sihtasutuse tegevust ning korraldab sihtasutuse juhtimist ja teostab
järelevalvet sihtasutuse tegevuse üle. Oma ülesannete täitmiseks võtab nõukogu vastu otsuseid.
48. Sihtasutuse nõukogus on 4 (neli) kuni 6 (kuus) liiget. Nõukogu liikme määrab ametisse ja
kutsub tagasi asutajaõiguste teostaja. Vähemalt ühe nõukogu liikme määrab asutajaõiguste
teostaja ametisse rahandusministri ettepanekul.
49. Nõukogu liikmeks ei või olla juhatuse liige ega audiitor ega nendega võrdset majanduslikku
huvi omav isik ega pankrotivõlgnik. Nõukogu liikmeks ei või olla ka isik, kelle suhtes kohus on
vastavalt karistusseadustiku §-le 49 või 49¹ kohaldanud nõukogu liikmena tegutsemise keeldu
või ettevõtluskeeldu, isik kellel on keelatud tegutseda sihtasutusega samal tegevusalal või kellel
on keelatud olla nõukogu liige seaduse või kohtulahendi alusel, samuti:
49.1 füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb sama majandustegevusega kui sihtasutus;
49.2 täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik, kes tegeleb sama majandustegevusega kui
sihtasutus;
49.3 isik, kellele kuuluva osa või aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 osa- või aktsiakapitalist
äriühingus, mis tegeleb sama majandustegevusega kui sihtasutus;
49.4 sihtasutusega samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige.
50. Nõukogu liikme volituste tähtaeg on 4 (neli) aastat ja need algavad tema nõukogu liikmeks
määramise otsuse jõustumisel. Nõukogu liikme volitused lõpevad nõukogu liikme volituste
tähtaja möödumisel, asutajaõiguste teostaja poolt nõukogu liikme ennetähtaegselt
tagasikutsumisel, nõukogu liikme tagasiastumisel või juhul, kui nõukogu liikme osavõtt nõukogu
tööst on objektiivsetel põhjustel muutunud võimatuks.
51. Nõukogu liikmel on õigus igal ajal omal soovil nõukogust tagasi astuda, kui ta teatab sellest
asutajaõiguste teostajale kirjalikult vähemalt 2 (kaks) kuud ette.
52. Nõukogu liikme volituste lõppemisel volituste tähtaja möödumise, tagasiastumise või
tagasikutsumise tõttu on asutajaõiguste teostaja kohustatud määrama uue nõukogu liikme
ametisse eelmise liikme volituste lõppemise päevaks.
53. Nõukogu liikmed valivad enda hulgast esimehe, kes korraldab nõukogu tegevust, sealhulgas
esitab asutajaõigusi teostavale isikule ja rahandusministrile:
53.1 nõukogu koosoleku päevakorra vähemalt kolm tööpäeva enne koosoleku toimumist;
53.2 nõukogu koosoleku protokolli koos koosoleku materjalidega viivitamata pärast selle
kinnitamist, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul pärast nõukogu koosoleku toimumist;
53.3 nõukogu otsuse vastuvõtmise korral koosolekut kokku kutsumata nõukogu otsuse eelnõu
samaaegselt selle väljasaatmisega nõukogu liikmetele ning hääletusprotokolli või
hääletustulemused hiljemalt viie tööpäeva jooksul pärast hääletamist.
54. Nõukogu liige peab olema teovõimeline füüsiline isik, kes esitab asutajaõiguste teostajale
kirjaliku kinnituse selle kohta, et ta on tutvunud õigusaktides eraõigusliku juriidilise isiku
juhtorgani liikme kohta sätestatud nõuetega, sealhulgas RVS §-s 84 nimetatud
teavitamiskohustusega ning et ta vastab nendele nõuetele ja kohustub neid järgima.
55. Nõukogu liikme kandidaat esitab asutajaõiguste teostajale enda kohta alljärgnevad andmed:
55.1 ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumisel sünniaeg, elukoha aadress ja haridus;
55.2 täielik ülevaade viimase viie aasta töö- ja ametikohtadest koos tähtaegadega, sealhulgas
andmed osalemise kohta eraõigusliku juriidilise isiku juhtorganis;
55.3 viimase viie aasta andmed pankrotistunud või sundlõpetatud juriidiliste isikute kohta, milles
isiku osalus pankroti väljakuulutamise või sundlõpetamise hetkel oli suurem kui 10 protsenti
aktsia- või osakapitalist või mille nõukogu või juhatuse liige ta sellel hetkel oli;
55.4 andmed karistusregistrisse kantud karistuste kohta;
55.5 andmed nende äriühingute kohta, milles isiku osalus andmete esitamise hetkel on suurem
kui 10 protsenti aktsia- või osakapitalist või mille juhtorganitesse ta kuulub, näidates ära
vähemalt aktsia- või osakapitali suuruse ja temale kuuluva osaluse suuruse, viimase lõppenud
majandusaasta tulude suuruse ja tegevusalade loetelu.
56. Nõukogu liige on kohustatud teavitama asutajaõiguste teostajat ja isikut, kes on teinud
ettepaneku tema nõukogu liikmeks valimiseks, järgmistest asjaoludest:
56.1 sihtasutuse kavast teha tavapärasest majandustegevusest väljuvaid või sihtasutuse suhtes
olulist tähtsust ja tagajärgi omada võivaid tehinguid;
56.2 oma tegevusest nõukogu või muu nõukogu juhtorgani liikmena, sealhulgas esitama
nimetatud isiku soovitud vormis ja tähtajaks informatsiooni nõukogu või muu nõukogu
juhtorgani tegevuse kohta;
56.3 muudatustest enda kohta esitatud andmetes või enda mittevastamisest sihtasutuse nõukogu
liikmele sätestatud nõuetele.
57. Asutajaõiguste teostaja edastab rahandusministrile teadmiseks sihtasutuse nõukogusse isikute
valimise ja tagasikutsumise otsuste ning muude asutajaõiguste teostaja otsuste koopiad.
Nimetatud otsuste ja muude dokumentide koopiad edastatakse viie tööpäeva jooksul otsuse
tegemisest, protokolli kinnitamisest või dokumentide allkirjastamisest arvates.
58. Nõukogu liikme nõukogust tagasikutsumisel talle lahkumishüvitist ei maksta.
59. Nõukogu:
59.1 otsustab sihtasutuse strateegia ja kinnitab sihtasutuse finantsplaani, majandusaasta eelarve
ja finantskohustuste limiidi eelarveaastaks, 4 (nelja) aasta arengukava ning hiljemalt
majandusaasta alguseks aastased tegevuseesmärgid;
59.2 määrab juhatuse liikmete arvu ja valib juhatuse liikmed, arvestades käesoleva põhikirjaga
seatud tingimusi; uus juhatuse koosseis valitakse reeglina eelmise juhatuse 5-(viie)aastase
volituste perioodi 3 (kolme) viimase kuu jooksul;
59.3 sõlmib sihtasutuse nimel lepingud juhatuse liikmetega ja määrab juhatuse liikmetele tasu
maksmise korra ja tasu suuruse ning otsustab juhatuse liikmetele erisoodustuste kohaldamise;
59.4 otsustab sihtasutusele laenu võtmise ja kapitalirendilepingu sõlmimise;
59.5 kontrollib sihtasutuse tegevuse sihipärasust, selle vastavust õigusaktidele, raamatupidamise
õigsust ja vara olemasolu, kuulab kord kvartalis ära juhatuse poolt esitatud ülevaate sihtasutuse
majandustegevusest ja majanduslikust seisundist;
59.6 kutsub tagasi juhatuse liikmed;
59.7 määrab audiitorite arvu ja nimetab kuni 3 (kolmeks) aastaks audiitorid sihtasutuse tegevuse
kontrolliks; omab õigust audiitor tagasi kutsuda; kinnitab juhatuse poolt esitatud audiitoriga
sõlmitava lepingu projekti ja määrab audiitori töö tasustamise korra;
59.8 kinnitab juhatuse ettepanekul sihtasutuse struktuuri;
59.9 kinnitab juhatuse poolt esitatud juhatuse töökorra;
59.10 kinnitab juhatuse poolt esitatud sihtasutuse majandusaasta aruande ja tegevusaruande;
59.11 võib teha asutajaõiguste teostajale ettepaneku põhikirja muutmiseks ja sihtasutuse
lõpetamiseks;
59.12 otsustab juhatuse liikmega tehingu tegemise, määrab tehingu tingimused, otsustab
õigusvaidluse pidamise ja määrab selles tehingus või vaidluses sihtasutuse esindaja;
59.13 koostab ja kinnitab nõukogu töökorra;
59.14 täidab ka muid seadusega temale pandud ülesandeid ja kohustusi, mis ei kuulu seaduste ja
käesoleva põhikirja kohaselt juhatuse pädevusse.
60. Nõukogu kõikidel liikmetel on õigus tutvuda kõikide sihtasutuse dokumentidega, samuti
kontrollida või teha asjakohastele kolmandatele isikutele ülesandeks kontrollida sihtasutuse
raamatupidamise õigsust, vara olemasolu, sihtasutuse tegevuse vastavust seadustele, sihtasutuse
põhikirjale ja nõukogu otsustele. Nõukogul on õigus saada juhatuselt teavet sihtasutuse tegevuse
kohta ning nõuda juhatuselt tegevusaruannet ja bilansi koostamist. Aruannete ja teabe esitamist
nõukogule võib nõuda iga nõukogu liige.
61. Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui neli korda aastas.
Koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees või teda asendav nõukogu liige. Kutsed edastatakse
nõukogu poolt vastavalt nõukogu poolt kehtestatud nõukogu töökorrale.
62. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu liikmetest.
63. Nõukogu koosolek kutsutakse kokku, kui seda nõuab nõukogu liige, juhatus või audiitor. Kui
koosolekut ei kutsuta kokku kahe nädala jooksul alates taotluse saamisest, on nõukogu liikmel,
juhatusel või audiitoril õigus koosolek ise kokku kutsuda.
64. Nõukogu koosolek protokollitakse. Nõukogu peab järgima rahandusministri poolt nõukogu
koosoleku protokolli koostamise ja protokolli kantavate andmete kohta kehtestatud nõudeid.
Protokollile kirjutavad alla kõik koosolekust osa võtnud nõukogu liikmed ja protokollija.
Protokolli kantakse nõukogu liikme eriarvamus, mille ta kinnitab oma allkirjaga.
65. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud
nõukogu liikmetest. Laenu võtmise ja/või kapitalirendilepingu sõlmimise kohta tehtud otsus
loetakse vastuvõetuks, kui selle poolt hääletasid kõik nõukogu liikmed. Isiku valimistel loetakse
valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli. Häälte võrdse jagunemise korral loetakse valituks
isik, kelle poolt hääletas nõukogu esimees või teda asendav nõukogu liige.
66. Nõukogu võib teha otsuse koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad
kirjalikult kõik nõukogu liikmed.
67. Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda ega
erapooletuks jääda.
68. Nõukogu liige ei võta osa hääletamisest, kui otsustatakse tema ja sihtasutuse vahelise tehingu
tegemiseks nõusoleku andmist, samuti kolmanda isiku ja sihtasutuse vahelise tehingu tegemiseks
nõusoleku andmist, kui nõukogu liikme sellest tehingust tulenevad huvid on vastuolus
sihtasutuse huvidega.
69. Nõukogu liikmele võib maksta tema ülesannetele ja sihtasutuse majanduslikule olukorrale
vastavat tasu. Nõukogu liikmetele määratakse võrdne tasu. Nõukogu esimehele võidakse
määrata suurem tasu. Nõukogu liikmele tasu maksmisel arvestatakse tema osalemist nõukogu
koosolekutel ja nõukogu organi tegevuses. Nõukogu esimehele ja liikmetele tasu maksmise ja
suuruse otsustab asutajaõiguste teostaja.
70. Juhul kui põhikirja punktides 53.1 ja 53.2 sätestatud teavitamiskohustust ei täideta, võib
asutajaõiguste teostaja otsustada nõukogu esimehele tasu maksmise peatamise või tasu
vähendamise proportsionaalselt perioodiga, mille jooksul nimetatud kohustust ei täidetud.
71. Nõukogu liikme tasu ei maksta ministrile, abiministrile, riigisekretärile ega maavanemale.
72. Kui sihtasutuse majanduslik olukord halveneb oluliselt ja nõukogu liikmele määratud või
temaga kokku lepitud tasude edasimaksmine või muude hüvede jätkuv võimaldamine oleks
sihtasutuse suhtes äärmiselt ebaõiglane, võib asutajaõiguste teostaja nõuda tasude ja muude
hüvede vähendamist. Nõukogu liikmel on tasude või muude hüvede vähendamise nõude korral
õigus nõukogust tagasi astuda, teatades sellest asutajaõiguste teostajale kirjalikult vähemalt 1
(üks) kuu ette.
73. Kui kuulutatakse välja sihtasutuse pankrot ja nõukogu liige kutsutakse seoses pankroti
väljakuulutamisega tagasi, võib nõukogu liige pankrotimenetluses nõuda ainult sellel põhjusel
nõukogu liikme volituste ennetähtaegsest lõppemisest tekkinud kahju hüvitamist
tagasikutsumisest alates kuni ühe aasta eest. Muudel juhtudel nõukogu liikme nõukogust
tagasikutsumise korral talle hüvitist ei maksta.
74. Nõukogu liige peab oma kohustusi täitma nõukogu liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega.
75. Nõukogu liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud sihtasutusele kahju,
vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Nimetatud kahju hüvitamist sihtasutusele
võib nõuda ka sihtasutuse võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada sihtasutuse vara
arvel. Sihtasutuse pankroti väljakuulutamise korral võib selle nõude sihtasutuse nimel esitada
üksnes pankrotihaldur. Võlausaldajal või pankrotihalduril on õigus nõue esitada ka juhul, kui
sihtasutus on nõudest nõukogu liikme vastu loobunud, sõlminud temaga kompromissilepingu või
nõuet või selle esitamist kokkuleppel nõukogu liikmega muul viisil piiranud või aegumistähtaega
lühendanud.
76. Nõukogu liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud nõukogu
liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega.
77. Nõukogu liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on 5 (viis) aastat.
5. peatükk
SIHTASUTUSEFINANTSPLAAN, EELARVE, RAAMATUPIDAMINE JA KONTROLL
78. Sihtasutus koostab ja esitab igal aastal riigieelarve seaduses sätestatud nõuetele vastavalt
finantsplaani, mis on aluseks sihtasutuse eelarve koostamisel.
781. Sihtasutuse kõikide tulude ja kulude kohta koostatakse tasakaalus eelarve, mis peab vastama
sihtasutuse finantsplaanile, riigieelarve seaduses esitatud eelarvepositsiooni ja netovõlakoormuse
reeglitele ning riigieelarve seaduses kehtestatud piirangutele.
782. Juhatus korraldab sihtasutuse raamatupidamist vastavalt raamatupidamise seadusele.
79. Alates 2011. aasta 1. jaanuarist teeb sihtasutus arveldused riigikassa kaudu.
80. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus majandusaasta aruande ja tegevusaruande
raamatupidamise seaduses sätestatud korras.
81. Sihtasutus on kohustatud tagama sisekontrollisüsteemi toimimise.
82. Sihtasutusel on audiitor. Audiitoriks ei või olla juhatuse ega nõukogu liige ega sihtasutuse
töötaja, samuti nendega võrdset majanduslikku huvi omavad isikud. Audiitori määrab nõukogu
ühekordse audiitorkontrolli tegemiseks. Audiitori võib nõukogu tagasi kutsuda olenemata
põhjustest. Sel juhul nimetab nõukogu uue audiitori. Juhatus esitab audiitori kohta andmed
registrile, audiitori vahetumisel esitab juhatus registrile uue audiitori andmed viie päeva jooksul.
83. Juhatus esitab aruanded kinnitamiseks nõukogule hiljemalt 4 (nelja) kuu jooksul
majandusaasta lõppemisest arvates. Enne aruannete nõukogule kinnitamiseks esitamist edastab
juhatus aruanded audiitorile kontrollimiseks. Majandusaasta aruande kinnitamise otsustab
nõukogu. Kinnitatud majandusaasta aruandele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed. Juhatus
esitab kinnitatud majandusaasta aruande koos vandeaudiitori aruande ja andmetega aruandeaasta
põhitegevusala kohta registrile kuue kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates.
84. Nõukogu esitab auditeeritud ja kinnitatud majandusaasta aruande koopia
Rahandusministeeriumile ja Riigikontrollile nelja kuu jooksul majandusaasta lõppemisest
arvates. Koos aruandega esitatakse ülevaade selle kohta, kuidas nõukogu on sihtasutuse tegevust
aruandeperioodil korraldanud, juhtinud ja järelevalvet teostanud, ning näidatakse nõukogu ja
juhatuse liikmetele majandusaasta jooksul makstud tasude summa.
85. Sihtasutuse juhatus või nõukogu, samuti juhatuse või nõukogu liige või muu huvitatud isik
võib nõuda, et kohus otsustaks sihtasutuse juhtimise või varalise seisundiga seotud küsimustes
erikontrolli korraldamise ja määraks erikontrolli läbiviija.
86. Erikontrolli läbiviijaks võivad olla ainult audiitorid ja vandeaudiitorid. Erikontroll viiakse
läbi seaduses sätestatud korras. Asutajaõiguste teostajal on õigus nõuda erikontrolli tegemist ning
kasutada selleks enda poolt juhitava asutuse struktuuriüksust.
87. Õigustatud huvi omav isik võib nõuda teavet sihtasutuse eesmärgi täitmise kohta. Ta võib
tutvuda sihtasutuse majandusaasta aruandega, samuti vandeaudiitori aruande, õigustatud huvi
puudutavate raamatupidamisdokumentide, asutamisotsuse ja põhikirjaga.
6. peatükk
SIHTASUTUSE PÕHIKIRJA MUUTMINE
88. Asutajaõiguste teostaja võib sihtasutuse põhikirja muuta üksnes muutunud asjaolude
arvessevõtmiseks, järgides sihtasutuse eesmärki.
89. Kui asjaolude muutumise tõttu tuleb sihtasutuse põhikirja muuta, kuid põhikirja muutmiseks
õigustatud isikud seda ei tee, võib põhikirja muutmise otsustada kohus asutajaõiguste teostaja,
nõukogu või huvitatud isiku nõudel.
90. Põhikirja muutmine jõustub muudatuste registrisse kandmisest. Põhikirja muutmise
registrisse kandmise avaldusele lisatakse põhikirja muutmise otsus ja põhikirja uus tekst.
Põhikirja uuele tekstile peab alla kirjutama vähemalt üks juhatuse liige.
7. peatükk
ÜHINEMINE, JAGUNEMINE JA LÕPETAMINE
91. Sihtasutuse ühinemine, jagunemine ja tegevuse lõpetamine toimub seaduses sätestatud
92. Sihtasutuse jagunemise, lõpetamise või teise sihtasutusega ühinemise otsustab asutajaõiguste
teostaja Vabariigi Valitsuse volituse alusel.
93. Sihtasutuse lõpetamisel toimub selle likvideerimine seaduses ettenähtud korras.
94. Sihtasutuse likvideerijad määrab asutajaõiguste teostaja. Sundlõpetamise korral määrab
likvideerijad kohus, kes määrab ka likvideerijate tasustamise korra ja tasu suuruse.
95. Sihtasutuse lõpetamisel peab juhatus esitama avalduse lõpetamise ja likvideerijate registrisse
96. Likvideerijatel on juhatuse õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus likvideerimise
olemusega. Likvideerimine ei mõjuta asutajaõiguste teostaja suhteid sihtasutusega ega nõukogu
õigusi, kui seadusest ja likvideerimise olemusest ei tulene teisiti.
97. Likvideerijad võivad teha ainult sihtasutuse likvideerimiseks vajalikke tehinguid.
98. Kui sihtasutus on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast
tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, hiljemalt 20 päeva möödumisel maksejõuetuse
ilmnemisest esitama kohtule sihtasutuse pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või
juhatuse liikmed teha sihtasutuse eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine
maksejõuetuse olukorras on kooskõlas juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. Juhatuse
liikmed on kohustatud sihtasutusele solidaarselt hüvitama pärast maksejõuetuse ilmnemist
sihtasutuse poolt tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas
juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse
käesoleva põhikirja punktides 43-45 sätestatut.
99. Likvideerijad avaldavad viivitamata teate sihtasutuse likvideerimismenetlusest Ametlikes
Teadaannetes. Teada olevatele võlausaldajatele peavad likvideerijad saatma likvideerimisteate.
Likvideerimisteates tuleb märkida, et võlausaldajad esitaksid oma nõuded kahe kuu jooksul teate
avaldamisest. Likvideerijad rahuldavad sihtasutusele teada olevad võlausaldajate nõuded
sõltumata nõuete teatamisest. Kui teadaolev võlausaldaja ei ole nõuet esitanud ja nõuet ei ole
sihtasutusest sõltumatutel põhjustel võimalik rahuldada, hoiustatakse hoiustamistingimuste
olemasolu korral võlausaldajale kuuluv raha.
100. Pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja raha hoiustamist antakse allesjäänud vara
sihtasutuse asutajaõiguse teostaja otsuse alusel riigivaraseaduses sätestatud korras üle teisele
sarnase eesmärgiga tegutsevale mittetulundusühingule või sihtasutusele.
101. Pärast sihtasutuse likvideerimise lõppemist esitavad likvideerijad avalduse sihtasutuse
registrist kustutamiseks.
102. Likvideerijad annavad sihtasutuse dokumendid hoiule ühele likvideerijale. Dokumentide
hoidja vastutab hoiule antud dokumentide säilimise eest seadusega ettenähtud tähtaja jooksul.
103. Sihtasutuse dokumentidega, mis on hoiule antud, võib tutvuda asutajaõiguste teostaja.
Sihtasutuse võlausaldajad ning isikud, kellel on selleks õigustatud huvi, võivad dokumentidega
tutvuda kohtu loal.
(Allkirjastatud digitaalselt)
Peep Põdder
Sihtasutuse Jõgeva Haigla juhatuse liige