Elektrokardiogramm (EKG)

Elektrokardiogramm (EKG)

Elektrokardiogrammi saab Teie kehale asetatud elektroodide abil registreerida südame töötamise käigus tekkivat elektrilist aktiivsust.

 


Uuringuga saab hinnata

  • Südame rütmi
  • Südamelihase verevarustuse häireid (südamelihase isheemia)
  • Südamelihase infarkti (äge südameinfarkt? varem läbipõetud südameinfarkt?)
  • Südamekambrite ülekoormust ja suurenemist

 


Uuringu teostamine

EKG tegemisel peate lamama selili. Elektroodid kinnitatakse kätele-jalgadele ning 6 elektroodi rindkerele (NB! Meestel võib olla vajalik rindkere raseerimine). Uuringu ajal ei tohi liigutada, rääkida ega köhida.

 

Ägeda haiguse korral (püsiv valu rinnus, südamelihase infarkt) võivad EKG-s muutused toimuda suhteliselt kiiresti. Seetõttu võib osutuda vajalikuks korduv EKG registreerimine lühikeste ajavahemike järel. Iga registreeritud EKG sisaldab väärtuslikku informatsiooni Teie südame seisundi kohta.

 

Seepärast hoidke alati alles varasemad EKG-d ja võtke need kaasa iga kord haiglasse (või arsti vastuvõtule) tulles. Alati püüdke hoida kodus käepärast kõige viimast Teile tehtud EKG-d. See võib osutuda suureks abiks erakorralises situatsioonis (kui äkki peate valude tõttu kutsuma kiirabi või satute ootamatult haiglasse).

 


 

Kasutatud Eesti Kardioloogide Seltsi poolt välja antud „Teaberaamat neile, kes on põdenud südamelihase infarkti“.